Vilsandi rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega ning Kihelkonna, Kuusnõmme ja Atla laht neis asetsevate saartega. Vilsandi rahvuspargis asub ligikaudu 100 saart. Koos ümbritseva akvatooriumiga hõlmab see kokku 180. ruutkilomeetri suuruse piirkonna.

Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest.

Esimesena tundis huvi Vilsandi lindude vastu tuletornivaht Artur Toom, kes 1906 a. asus omal algatusel Vaika  saarte linde  kaitsma. 14. augustil 1910 aastal sõlmiti Riia Loodusuurijate Seltsi  ja Kihelkonna  kirikumõisa  vahel  rendileping, mille alusel Vaika saared läksid  kuueks  aastaks  Riia  Loodusuurijate  Seltsi  käsutusse.  Vaika saared kuulutati looduskaitsereservaadiks ja selle ülevaatajaks jäeti Artur Toom.

1957. aasta 7. juunil  võeti Eestis vastu  looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber  Vilsandi  Riiklikuks  Looduskaitsealaks  ning  7. detsembril 1993. aastal  reorganiseeriti see Vabariigi Valitsuse määrusega Vilsandi Rahvuspargiks. Alates 01.veebruarist 2009 on Vilsandi rahvuspargi valitsejaks Keskkonnaamet, aadressiga Kuressaare, Tallinna 22.

Kaitseala  hõlmab  mitmeid maastikuliselt omapäraseid looduskomplekse, millest iseloomulikumaks on meresaared. Vilsandi on kaitseala ainuke inimasustatud saar.  Saare rannajoon  on liigestatud  lahesoppide,  neemede ja paljude rannikulähedaste  saarekeste  poolt. Vilsandi  lääne- ja põhjarannal domineerib dolomiitne kaljurand. Loodust iseloomustavad veel eelkõige mereline  kliima, rohke linnustik, ranniku- aladele iseloomulik karaktertaimestik ja huvitav riimveelise mere fauna.